Lugupeetud kunstisõbrad!

Vaal galerii sügisoksjon toimub 30. novembril ja 2. detsembril 2023. Vaal galerii oksjoniteoste näitus on avatud nii meie kodulehel, virtuaalplatvormil oksjon.vaal.ee kui ka galeriisaalis aadressil Telliskivi 60A/5: teisipäevast reedeni 12–18 ja laupäeval 12–16, muudel aegadel eelneval kokkuleppel. Eelpakkumisi saab teha virtuaalplatvormil oksjon.vaal.ee, kuid ka kirjalikult ja telefoni teel.

Naisgraafikud kui puhtaverelised unistajad

1960.–70. aastad olid eesti kunsti jaoks üliolulise perioodiga, mil sõnastati nõukogude kunstitegelikkusest eemaldumiseks vajalikud rituaalid ja pandi alus omaenese nägemustele. Selleaegsete naisgraafikute looming kirjeldabki toonast maailma ja tegelikkust sageli detailideni, ent sümbolistidena  töötasid nad oma tegelikkusekogemused ümber neid kõiki siduvaks süsteemiks, mis puudutab vaataja tundekeeli ka praegu. Nende naiste lähtekohaks oli loodus – see annabki neile värskuse ja aegumatuse.

Naisgraafikute kergelt ja mänglevalt elule viitavaid teemasid on sedavõrd arvukalt, et neid suudavad kokku võtta ainult suured väljapanekud. Sel aastal toimus Kumus graafikavälja elavdamiseks näitus "Läbi su silmaterade musta kuru". Mitme näitusel eksponeeritud autori teoseid leiab ka Vaal galerii sügisoksjoni valikust: Concordia Klar, Silvi Liiva, Marju Mutsu, Vive Tolli ja Marje Üksine.

Kumus korraldatud näituse alusstruktuuriks oli noorte naiskunstnike sõpruskond, ühiste õpinguaastate ja koos töötamise tulemusel tekkinud ühismeel graafika arenguteede kohta. Need naisgraafikud moodustasid uue romantikute sugupõlve, kes jätsid seljataha eelmise, modernistide põlvkonna, kes otsisid elulähedust, esindades sünget teadmistejanu ja kirge, millega liitusid vormieksperimendid. Naisgraafikute sugupõlv vabastas ennast ratsionalismi ja materialismi varjudest ning otsis teed, kuidas graafika vahendusel tingimusteta allutada ennast tunnetele. Naisgraafikud, keda juhtisid nende tunded, usaldasid end fantaasia ja illusioonide hoolde. Oma uue reaalsustundega kujutati tegelikkust täiesti teistsugustelt positsioonidelt, milles valitses poeetiline visioon.

Lüürikutena jäädi ületamatuteks: siinkohal meenub varalahkunud Marju Mutsu, kes leidis võimsa lüürilise soone, mille piirjooni uurijad endiselt edutult kaardistada püüavad, et sellest pulbitsevas andest anda vähegi rahuldavat kujutust.

Omamoodi piiritähiseks oli Silvi Liiva mõttetihe kujundimaailm, mis läbi eluraskuste tunnistamise keskendus lapsepõlvekogemuste tõlkimisele uude, lootusest ja igatsustest kõnelevasse kujundikeelde. Liiva pildiuniversumit  täidavad hõljuvad tütarlapsed, maad katvate inimvaipade pürgimine taevastesse ulatustesse, kus eluga kokkupuute kibedad üksikasjad libisevad kõiksuse maailma, millest me ei tea midagi, isegi mitte ta asukohta. Mälestuste süngus haihtub, sulandudes Liiva joone lennukas kerguses ja optimismis.

1970. sünnib ka täiesti uuelaadseid kujundeid ja tähelepanekuid – Concordia Klar paneb lauale toksilise feminiinsuse teema, milles kaasatakse naise keha võitlust surmaga. Klaril kannab seda võitlust inimese kehajälgi kandva naha teema, mis kehast võõrandunult siiski jutustab kehas toimuvatest sündmustest ja keha purevatest haigustest.

Naisgraafikuid võime lugeda meie naiste poolt loodud kultuuri puhtaverelisemateks unistajateks, kes oma mõttekujutusteks vormitud elukogemusest filtreerisid välja igapäevasuse jäljed.

Kui soovid liituda oksjoni uudiskirjaga, kirjuta lahkesti galerii@vaal.ee.

Põnevat oksjonihooaega!