Mai Levin: Väärikas valik Wiiralti teoseid

28.04.2022
Vaal galerii kevadoksjon 2022 toimub 5. ja 6. mail – mõlemal päeval algusega kell 19.

Oksjonile saab registreeruda siin. Oksjoniplatvormil saavad pakkumisi teha vaid oksjonile registreerunud ning osalustasu maksnud kasutajad. Kevadoksjon 2022 osalemise tasu on 50 eurot. Vaal galerii kinnitab Teid oksjonil pakkujaks, kui olete tasunud osalemistasu, mille järgselt saadetakse Teie e-mailile aktiveerimise teade - see viib lõpule oksjonil pakkujaks registreerimisprotsessi. Tasumine OÜ Vaal Oksjonid pangakontole EE857700771001430160, selgitus “Oksjonil osalemine”. Soovi korral saate tasuda ka LHV LinkPay kaudu.

Oksjonilt ostetud teoste haamrihinnale lisandub ostutasu ehk buyer’s premium 10%.

Oksjoniteoste valikuga saab tutvuda siin. Oksjoninäitus on juba avatud Vaal galerii uuel aadressil Telliskivi 60A/5 ja ootab külastama E–R 12–18, L 12–16, muudel aegadel eelneva kokkuleppe korral.


Mai Levin: „Väärikas valik Wiiralti teoseid“

 

Igal oksjonil ja näituselgi on esmatähtis tõmmiste valik, mis siin tipneb „Kabareega“ kui Wiiralti ühe hinnatuma teosega, kuid teise väärinduse lisab oksjonivalikule nende tõmmiste selgelt dokumenteeritav kultuurilugu. Mida vanem töö, seda suuremat lisandväärtust omab kunstimaailmas teose provenients.

Kõik viis oksjoniteost pärinevad Aleksander Massaka kogust. Massakas (1905–1995) oli Eesti Vabariigi haridusministeeriumi ametnik, samuti diplomaat, kes aitas Wiiraltil pääseda 1944. aastal sõja jalust Tallinnast Viini. Kunstihuvilisena kasutas Massakas võimalust soetada suure meistri gravüüride tõmmiseid. Paguluses on osalt säilinud ja nüüd siis jõudnud Eestisse nendevaheline kirjavahetus ajast, kui Wiiralt elas Pariisis ja Massakas Argentiinas.


Mai Levin hindab valiku väärikaks ja klassifitseerib need teosed kahte perioodi. „Kabaree“ ja „Bajadeerid“ on pärit Wiiralti ülimalt intensiivselt elatud noorusajast tema Pariisi esmaperioodil, kui esil oli suurlinna lõbujanu, kuid iroonilis-groteskse vaate kaudu. Teised kolm teost, „Naised rannal“, „Lamav tiiger“ ja „Kunstnik Baer raamatuga“, on Wiiralti järgmisest Pariisi-perioodist 1933–1939, kui kunstnik oli elumelust kaugenenud ning hakkas looma uut, harmoonilisemat ja looduslähedasemat pildimaailma.


Naised rannal“ on ehk Wiiralti vähemtuntumaid teoseid, mida võib kohata ka nime all „Aktid rannal“. Teos toetub 1934. aastal valminud aktijoonistusele ning valdavalt värvipliiatsiga tehtud aktikrokiisid kasutas Wiiralt gravüüride tegemisel veelgi. Nende joonistuslikkuse ja napi väljendusviisi täpsemaks säilimiseks kasutas Wiiralt nimelt pehmelaki tehnikat, milles on valminud ka „Naised rannal“. Psühhologiseeritud ja pingestatud inimfiguuride asemel kujutab teos malbet jõudehetke, vaadeldes portreteeritavaid diskreetselt ja sekkumiseta. Mai Levin on monograafias „Eduard Wiiralt 1898–1954“ (1988) kirjeldanud selles teoses kohati rõhutatud, kuid siis taas paberi heledusse kaduvat joont kui "viimistletud lõpetamatust", mis annab kujutistele erilise nõtkuse ja sujuvuse. Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Teos on reprodutseeritud Ott Kangilaski monograafias „Eduard Wiiralt“ (1959).

Eduard Wiiralt (1898–1954) „Naised rannal“ (1934) pehmelakk; plm 39 x 49 cm; signeeritud; alghind 11,000€




Ameerika kunstnikku Martin Baeri ja Eduard Wiiraltit sidus pikaajaline sõprus, lisaks võttis Baer Wiiraltilt Pariisis gravüüritunde. Baer elas 1930. aastatel mõne aja Marokos ning ilmselt just tema mõjutusel läks sinna ka Wiiralt. 1937. aasta Marokos valmisidki kaks kuivnõelaportreed Baerist, millest esimesel „Kunstnik Martin Baer raamatuga“ on teda kujutatud poseerimas avatud raamatuga. Portree ei kuulu kindlasti Wiiralti kõige tuntumate teoste hulka, kuid siingi ilmutab end pingestatud ja psühhologiseeritud fookus näo ning käte kujutamisele, samal ajal kui rõivad ning tool on skitseeritud vaid tinglikult. Avatud raamatu lehel on kujutatud üks Wiiralti meelismotiividest, tiiger. Portree I seisundil on avatud raamatus näha aga noore araablanna portree. Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.

Eduard Wiiralt (1898–1954) „Kunstnik Martin Baer raamatuga“ (1937) kuivnõel; plm 44 x 34,5; signeeritud; alghind 3,000€



Tehniliselt nüansirikas „Lamav tiiger“ on üks legendaarsemaid Eduard Wiiralti 1930. aastate teostest. Kümnendi teiseks pooleks oli Wiiralt aga läbi teinud murrangu, mis asendas teostes senise groteski ja satiiri uute teemadega. Pehmelaki tehnikas valminud „Lamav tiiger“ on hiilgav eksootilise metslooma kujutus, mis aga koos looma kummastavalt taltsa poosiga kodumaise kasemetsa keskkonnas avavad Wiiralti leebemalt humoorikat külge. Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.

Eduard Wiiralt (1898–1954) „Lamav tiiger“ (1937) pehmelakk; plm 29 x 39 cm; signeeritud; alghind 9,500€




1925. aastal Pariisi elama asunud Eduard Wiiralt sukeldus kunstimetropoli rahvusvahelisse ja hoogsasse kultuuriellu. Tollal elasid ja õppisid Pariisis veel mitmed Eesti kunstnikud, teiste seas Adamson-Eric, Jaan Grünberg, Aleksander Vardi ja Ferdi Sannamees, kelle seltsis möödusid boheemlaslikud aastad. Elupõletajalik mentaliteet ei mõjutanud aga Wiiralti töövõimet ning sellel perioodil sündisid ühed tema ikoonilisemad teosed. „Bajadeerid“ kannab endas selgelt selle perioodi bravuurikat ning kultuuriliselt mitmekesise maailmavaate pitserit. Wiiralt on paigutanud India templitantsijatarid aktidena suurlinna taustale, taamal avaneb tänavaperspektiiv auto ja kõrghoonega. Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.

Eduard Wiiralt (1898–1954) „Bajadeerid“ (1930) pehmelakk, akvatinta; plm 34,5 x 25,5, km 32,5 x 23,5; signeeritud; alghind 4,800€




„Kabaree“ kuulub „Põrgu“ ja „Jutlustaja“ kõrval Eduard Wiiralti esimese Prantsusmaa ja Pariisi perioodi tippteoste hulka. Kõiki neid iseloomustab kogu teose pinna tihe läbitöötatus ja inimhulkade kujutamine hüpnotiseerivalt ja detailselt. Salongikultuuri ja suurlinnaelu satiiris "Kabaree" põimuvad metafüüsiline ja realistlik hoogsaks figuuride mereks. Wiiraltit paeluvad siin pahelisuse ja maiste ihade teemad, mida kohtame tunnuslikuks kujunevas groteskses võtmes tema teisteski teostes. „Kabaree“ kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Teos on reprodutseeritud Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt 1898–1954“ (1988) nr 92 all.

Eduard Wiiralt (1898–1954) „Kabaree“ (1931) ofort, vasegravüür; plm 38 x 44,5; signeeritud; alghind 15,000€



Vaal galerii kevadoksjoni teosed on jaotatud kronoloogiliselt kahele päevale, kuid teosed tulevad siis enampakkumisele alfabeetilises järjekorras. Teoste enampakkumine algab mõlemal päeval, 5. ja 6. mail kell 19 hübriidplatvormil, mis võimaldab ühiselt arvestada nii saalist kui veebist laekunud pakkumisi. Registreerimine oksjoniplatvormil oksjon.vaal.ee on juba avatud. Oksjonile registreerimine lõppeb oksjonipäevadel kell 18. Sellest hiljem laekunud registreerimistaotlused ei pruugi oksjoni alguseks jõustuda.