|
Nõutuks teeb see, et Greenbergi maali pole võimalik näha Kumus kõrvuti teiste sõjaaegsete töödega. See oleks arvestatavaks vastukaaluks meie Jaroslavli kunstnike töödele. Loodan, et oksjonil on ka Kumu esindaja...
«Mehed teraskiivris» on väga kõnekas tänu oma lakoonilistele visuaalsetele kujunditele, mis annavad sõja olemusest märksa enam aimu kui tööd, mis relvavõitlust otseselt kirjeldada püüavad.
Lollikindel Wiiralt
Vaala oksjonid on enamasti alati paistnud silma ühtlaselt hea taseme poolest niivõrd, kuivõrd eesti kunstiturul liikuvad tööd seda võimaldavad. Erandiks ei ole ka seekordne oksjon, kus läheb enampakkumisele 78 tööd, alustades Paul Rauast ning lõpetades Tiit Pääsukese 1993. aastal valminud maaliga «Lapi maastik. Roheline ja valge joon». Väljas on ka Pääsukesest nooremate, 1950.–60ndatel aastatel sündinud kunstnike (Ilmar Kruusamäe, Jaan Toomik, Peeter Allik jpt) maalid, rääkimata neist, kes oma sünniaja poolest mahuvad Raua ja Pääsukese vahele.
Viimastel aastatel ei ole Eestis toimunud vist ühtki kunstioksjonit, kus haamri alla poleks läinud mõni Eduard Wiiralti teos.
Wiiralt on kindel valik, sest ka suhteliselt kunstikauged inimesed teavad, et tema tööd on hea investeering. Ja las olla. Ta on hea kunstnik ja kui ta tööde järele on nõudlus, siis maksku ta graafika pealegi sadu tuhandeid. Praeguselgi Vaala oksjonil on enampakkumiseks väljas paar Wiiralti krestomaatilist graafilist lehte: «Põrgu» (1930–32) ja «Kabaree» (1931).
Ent seekordne oksjon ei ole huvitav mitte niivõrd graafika poolest (ehkki ka siin maksaks eraldi tähelepanu pöörata Aino Bachi 1930ndate aastate akvatintadele), kuivõrd just maali osas. Lisaks Greenbergi suurepärasele teosele läheb enampakkumisele varane Arnold Vihvelin, värviergas Paul Burman («Sügis»), Jaan Grünberg («Aardla tänav», 1938) ning Jaan Vahtra («Taevaskoda», 1941). Suurepärane on ka Karin Lutsu sõjaaegne autoportree. Ei puudu ka põhjarannikult pärit produktiivsed maalijad Richard Sagrits ning Richard Uutmaa.
Ettearvamatu kunstivalik
Oksjoninäitused on selgelt suunatud müügile ning mõeldud ennekõike neile, kellel on raha ja huvi kunsti soetada. Nende näituste eripära võrreldes muude väljapanekutega seisneb aga selles, et kõrvalseisjal on pea võimatu aimata, mida seekord müügiks pakutakse.
Nii on see isegi mainekate oksjonimajade puhul, kus müüdavad teosed on alati kõrgeklassilised ja oma hinda väärt.
On aga veel üks põhjus, miks tasub käia oksjoninäitustel – see võib olla ainuke võimalus, kus saab originaalis näha kas Greenbergi «Mehi teraskiivris» või varase Jaan Toomiku «Natüürmorti seinapistikuga». Pärast väljamüüki võivad need tööd olla aastakümneteks näha vaid väga kitsale hulgale inimestele.
Teet Veispak
Artikkel | 
