|
Milline tähendus on sinu jaoks muusikal ja kuidas see su tööd mõjutanud on?
DH: Ma pole kunagi «õppinud muusikat». «Muusika tegemise» idee pelutas mind pikka aega. See oli miski, mida väga tahtsin teha, saades samas aru, et see on keel või kood, mida ma ei suuda rääkida. Sain sellest probleemist üle mikrofoni ja minidiski salvestaja abil.
JG: See müstika, mis muusika taga, teadmatus, kuidas või miks see on loodud, on üks mu põhilisemaid inspiratsiooniallikaid. Kõik näitas, et muusikas on defineerimata territooriume.
Minu jaoks sai muusikast portaal, ruum, kuhu siseneda, aktiivne kommunikatsioonivahend, ja sellest keelest võis aru saada helielementide dekonstrueerimise kaudu.
Kuidas jõudsid heliuuringuteni?
DH: Selle asemel et proovida teha «muusikat» (koos nootide ja skaalade ja muude keskaegsete leiutistega), hakkasin otsima ja koguma mind huvitavaid helisid mööda maailma. Hiljem töötasin salvestusi ümber nii «muusikaks» kui installatsioonideks ja kontseptuaalseteks töödeks.
JG: Heliga võib sisemist maailma kujundada, kõrv on «lääts», millega saab tajuda ruumi, et peegeldada meeltes füüsilist maailma. Sellega mängimine ei tähenda ainult teatavat sorti muusika loomist, vaid tähenduse genereerimist. Heli on aktiivne meedium, läbi ruumi liikuv energia.
Pikaajalise eksperimenteerimisprotsessi tulemusel jõudsin arusaamisele, kuidas ruumiline organiseeritus ja sotsiaalsed suhted muutusid füüsilisusest heli hetkeliseks ajalisuseks.
Leitud või konstrueeritud materjalid ja objektid loovad põhja enamikule mu töödele, ma ei kasuta peaaegu üldse sünteetilisi helisid.
Mida tähendab sinu jaoks vastandus loodus/keskkond versus suurlinnad/urbanism?
DH: Paljudel akustilise ökoloogia inimestel on 70ndate stiilis hipi-mentaliteet, mille järgi puhas loodus on hea ning kõik inimese tehtu on selle vastand ja seega kurjuse kehastus.
Ma õppisin palju selle kohta mõnel reisil Brasiiliasse, kuhu läksin lindistama «puhast loodust». Iga kord kui hakkasin lindistama mõnd lindu või mardikat, kuulsin klappidest põhiliselt kellegi koera, kanu, paate, autosid, lennukeid või odava muusika kõikjaleulatuvat heli, mida mängiti suurimatest kõlaritest, mis üldse olemas on.
See ajas mind fucking crazy’ks. Probleem polnud siiski Brasiilias, vaid minus! See oli nagu budistlik selgus, kui sain aru, et hulluks ajas mind mu obsessioon kindlate helide suhtes, ühtede eelistamine teistele.
Pärast seda ma lihtsalt lasin asjadel sündida, kuigi pean tunnistama, et enamik mu lindistusi on teravustamine kindlatele akustilistele detailidele laiemas heliväljas.
JG: Loodus on minu peamine inspireerija. Samas kõigil esemeil on akustilisi omadusi, kõik sisaldavad akustilist potentsiaali.
Kui kombineerida esemeid ja nende akustilise kasutamise viise, siis saab lõputult kombinatsioone.
Kõik tegurid, mis moodustavad kompleksse helisuhete võrgustiku, mõjutavad signaale kuulaja ja looja vahel.
Audiogalerii
• Kumus, 26. oktoobril
• Eri maade eksperimentaalsed helikunstnikud ühendavad heli, arhitektuuri ja oktoobriilma suurde kõlamängu.
• Esinevad Macumbista ehk Derek Holzer optilisel süntesaatoril ja elektroakustiliste helimaastike looja Grzinich USAst, aktiivset mikromüra purskav Soome kollektiiv Pink Twins ning My-ym Lätist, kes esitab oma projekti «Beyond Surface/Variations Of Scale».
• Tehnotrio Algorütmid liige Mihkel Tomberg ja popdada paha poiss Barthol Lo Mejor esinevad circuit bending’u ehk ümberehitatud masinatega. Osalevad eesti helikunstnikud Raul Keller, Dseir ja Martiini.
Ki wa
Artikkel | 
