Sünd 27. aprill 1913, Tartu
Surm 24. märts 1972, Tartu

HARIDUS JA ELUKÄIK
Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena).
1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja
1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja)
1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik
Käis 1946 loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas.
1956 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
1971 Eesti NSV rahvakunstnik
Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige
Ta on silmapaistvaimaid „Pallase” maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM).
1940. aastail maalis palju maastikke (Suislepa maastikud, 1942 - 1944) ja portreid (Kunstnik, J. Valki perekond; mõlemad 1945, erakogus, Tartu), dünaamilisi lüürilise alatooniga figuurikompositsioone (Viiuldaja, 1943, TKM; Peale lõunat, 1944, EKM) ning suure vormiüldistusega linnapolte (Põlenud linn, 1943, EKM; Purustatud linn, 1944,TKM).
Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM). Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika. Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM).
1950. aastail sai meelisžanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM).
Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM), Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM).
Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu „Luuletuste” illustratsioonid; kõik 1958).
Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM).
1965 tegi Tartu restoranile „Tarvas” sgrafiitotehnikas pannoo.
1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Laulutund, 1965, TKM; Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu).
Sai 1948 „Estonia” teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia.
1988 on ilmunud Elmar Kitse mälestusi ja mõtteid kunstist (TKM-I kogude teatmik; üles kirjutanud V. Erm).

NÄITUSED
Aastast 1938
Aastast 1939 KKSKV näitused
1940 kunstiühingu „Pallas” näitus
1969,1972 Vilniuse maalitriennaal

ISIKNÄITUSED
1946 Tartu Kunstnike Maja ja Võru
1956 TKM ja Tallinna Kunstihoone
1966 Tartu Kunstnike Maja
1967 Tallinna Kunstihoone
1972 RKM
1973 Moskva
1978 TKM
1988 RKM ja TKM
1994 TKM

RÜHMANÄITUSED
1940 kohvik „Ko-Ko-Ko”, Tartu
1946 Tallinna Kunstihoone
1947 Moskva (koos A. Hoidre, R. Kaljo, E. Okka ja G. Reindorfiga)
1956 Moskva (koos E. Einmanni ja R. Sagritsaga).