VAADE EEMALT

VAADE EEMALT: JAANIKA PEERNA

Jaanika Peenra peeking out from Chunghee Han's paper strip installation ..which is quite soemthing
1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

Eesti kunst tuli mulle koju kätte sel aastal rohkem kui kunagi varem. New Yorgis esindas Eesti kunsti mitmetel kunstimessidel Temnikova ja Kasela galerii, samuti kureerisin New Yorgis ise kaks näitust:
“Silence” Masters & Pelavini galeriis  TriBecas ( http://masterspelavin.com/news/2012/5/24/silence ) ning “Still Spot” Skylight’i galeriis Chelseas ( http://skylightgallerynyc.com/2012/02/opening-reception-photos-from-still-spot-exhibition/ ), kuhu kaasasin eesti kunstnike töid (Mölder, Toomik, Ole, Kask). Elasin ka kaasa Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse asutamisele New Yorgis kultuuriministri kohalolekul. Lisaks isiklike kontaktide kaudu saabunud kunstiuudised ja Eestis viibitud august, mil toimus rahvusvaheline Joonistustriennaal. Selle kõige taustal tundub, et Eesti kunst on nagu iga muu maa kunstki – on head ja kehvemat, on üllatusi, kapriise, ülendavat, aga ei miskit alandavat. Eesti kunst sulandub maailma kunsti sisse ning rääkima peaks enam konkreetsetest kunstnikest kui mingist ühtsest ollusest nimega Eesti kunst. 
Peale mitmeid vaikseid aastaid on viimasel ajal ka minu enda kui kunstniku side Eestiga tihenenud: on mitmeid näitusekutseid sinna ja ise püüan omal vaiksel moel jälle Eesti kunstnike töid siiapoole ookeani tuua läbi oma kuraatoriprojektide.

2. Missugune oli Teie tänavune kultuurielamus?
Üks kestvamaid elamusi oli Doug Wheeler’i totaalne installatsioon David Zwirneri galeriis New Yorgis (https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10150544753409863&set=a.10150175399879863.318512.31631189862&type=3&theater), samuti Luka Fineisen  Hosfeldt’i galeriis ( https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10150646989009863&set=a.10150175399879863.318512.31631189862&type=3&theater)
Bostoni lähistel DeGordova Muuseumis on hetkel üleval Julianne Swartz’i näitus “How deep is your”, mis oma terviklikkuses ning tundlikkuses andis sügava elamuse ( http://www.decordova.org/art/exhibition/julianne-swartz-how-deep-is-your). Ning ei saa üle ega ümber Ann Hamiltoni tohutu suurest projektist Park Avenüü Armoris, mis on lahti jaanuari alguseni (2013). See kuidas ta toob kokku heli, puudutuse, kohaspetsiifilisuse, elemendid kirjandusest ning vaataja osaluse niivõrd lihtsate vahenditega on imetlust väärt (http://www.armoryonpark.org/programs_events/detail/ann_hamilton) 

Kui ma Eestis kohal oleksin ja oleksin saanud kogeda Krista Mölderi/ Neeme Külma näitust KOHALOLU Kunstihoone galeriis ning Arne Maasiku näitust LIMEN Parikase majas, saaksin öelda, et need olid suurimad kunstielamused Eestis.Aga see jääb ainult oletuseks.

Kõigist ülalmainitud elamustest kumab läbi selge joon – otsin kunstist kogemuslikku transformatsioonis olevat elamust, millest raske kinni hakata ning sõnadega haarata. Doug Wheeler viib vaataja totaalsesse varjudeta valgesse maailma,mis ühtaegu nii tõeline kui ka uskumatu tundub. Selles maailmas kohal olles pole mõtteid, vaid olemine. Luka Feinstein uurib protsesse – külmumist, aurustumist, valgumist –mis alati muutumises. Julianne Swatz kutsub meid nägema ruumi asjade ja helide vahel. Kõik see on mulle oluline mu enda loomingus ning seega mainitud kunstielamused väga subjektiivset laadi.


3. Mida võiks pakkuda uus aasta?

Loodan täide viia oma uue näituseidee, kus mu joonistused, videprojektsioonid ning valgusinstallatsioon koosmõjus ühe vaikselt mulksuva maailma tekitavad. 

Laiemas plaanis loodan kunstide mõju suurenemist meie inimkogemuse rikastamisel ning vastuolude uue nurga all nägemiseks. 
Olen suht kindel, et ees on uus ekstreemseid looduskogemusi täis aasta, mis ehk meie tegudele ning otsustele maailma/loodus -hoiu valdkonnas veel tugevama pitseri paneb..

Jaanika Peerna tegemistest saab lähemat aimu: www.jaanikapeerna.net