VAADE EEMALT

VAADE EEMALT: BJÖRN KOOP

"Vaade eemalt" rubriigis saab kolmandana sõna Björn Koop Frankfurdist.

1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

See ei ole üldse kerge küsimus. Eriti täna, reede õhtul. Kaks sündmust, mis võibolla otseselt kunstimaailmas furoori ei tekitanud, kuid minu arvates esiletoomist väärivad, olid Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse asutamine ja raamatu "150 Eesti linna maailmas", ehk järg raamatule "Pintsliga tõmmatud LINNAD", ilmumine.

Põhjus ise on järgmine. Mõlemad ergutavad kunstimaailma ja toovad inimesi kunstile lähemale. Kunst ei tohiks tekitada hirmu ja mõtet, et sellest osasaamine on väga priviligeeritud ja isegi galeriisse sisenemine on suur ettevõtmine. Kunsti mõju meie elule on suurem kui arvatakse. Kunstist algab kogu majandussüsteemi ahel. Kui meil ei oleks Pariisi arhitektuuri ja Eiffeli torni, Louvre-st rääkimata, siis ei reisiks keegi sinna ja Pariis ei naudiks pooltki oma majanduslikku edu. Kõik milles on inimese ponnistust paremaks ja püüdmatumaks väljendub arhitektuuris, disainis ja kunstis. Ning need linnad, mis selle rakendamisel kõige eesrindlikumad on tõmbavad loovenergia ja kreatiivtööstuse sinna ja muutuvadki maailmapildis olulisteks, kuna tööstus vajab loovust, sest kõigel meie ümber on vorm. Heaks näiteks ongi Berliin praegu. Ning sellest ka EKA vajadus ja tema kohaloleku tähtsus linna südames. See on kool, kust tulevad inimesed, kes annavad Eestile nii füüsilise kuju kui maine, kui neil ei ole piisavalt head inspiratsiooni või töökeskkonda, siis väljendub see meie ümber tahtestahtmata hiljem. Seega, kõik mis toob ühiskonda selle mõistmisele lähemale ja loob meile esteetiliselt mugava ja kvaliteetse keskkonna, ergutab ka turiste Eestisse tulema ja muudab Eesti kuvandit. Paljuski on loodud see läbi kunstihariduse rakenduse. Alates igapäevaseks eluks vajaminevast kavalast disainist köögis, hubasest koloriidist kohvikus, majadest ja moest meie ümber, naudingut pakkuvast väljakust kuni esteetilise kunstini. 

2. Missugune oli Teie tänavune kultuurielamus?

Terve see aasta oli minu jaoks tähenduslik oma kultuurielamuste poolest. Paljudesse kohtadesse küll ei jõudnud, aga hästi tore oli kevade alguses toimunud Eesti Kunstnike Liidu Aastanäitus ja hiljem augustikuus MoMa külastus. Olin seda nii pikalt oodanud. Väga inspireeriv ja nii palju kunsti ja disaini, et ma lihtsalt väsisin füüsiliselt ära. Äge! Ning olles NY-s õnnestus külastada ka PointB-d ja Moma PS1 pidu. Esimene Brooklynis ja teine Queensis. Mõlemad väga eredad kohad ja andsid tohutu loovenergia laengu. Ning loomulikult viimasena, kuid ilmselt kõige emotsionaalsema laengu andis Tiina Määrmanni ja Kaire Pärnpuu koostöös valminud "Välgu toomine Vaal Galerisse". Ma ei tea kas sellel oli seos, aga nüüd toimuvad Välgud jälle. Hea koostöö! 

3. Mida võiks pakkuda uus aasta?

Uus aasta võiks pakkuda palju põnevat sünergiat ja uudseid kunstisündmusi. Võibolla ka kunsti erivormide rakendust uue eesmärgi nimel? Midagi, mis pakuks uusi elamusi, tooks publikut kaasa elama ja aitaks Eesti kunstimaastiku mäed veel kõrgemaks teha. Ikka parema vaate nimel.