VAADE EEMALT

VAADE EEMALT: REIN TAMMIK

Rubriigi esimene kommentaar on Rein Tammikult Normandiast.

1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

Sellele on lihtsam vastata mistahes eluala inimesel peale kunstniku. Olen viimasel ajal vältinud hinnanguid kaasaegsele kunstile meedias ja üldse. Kuna antud juhul pole see siiski minu isiklik initsiatiiv, siis vastan: Eesti kaasaegne kunst ei erine sisuliselt Lääne-Euroopa, Hiina, Jaapani, Korea, Vietnami, India, Ameerika ega mistahes maa kaasaegsest kunstist, ei sisu ega vormi poolest. Eesti kaasaegne kunst on maailmatasemel!?

Pariisis, iga-aastasel Salon du Carrousel du Louvre (Société Des Beaux-Arts) näitusel, umbes 1000 autorit üle maailma, vôib selles veenduda. Viimati domineeris seal kahjuks Hiina, Vietnami ja Korea maitselagedus. Olen sellest salongist loobunud.

2. Missugune oli Teie tänavune kultuurielamus?

Victoria and Albert Museum Londonis. Iraagi väljapanek, alates 4000 aastat enne Kristust, jättis mulje. Eriti viimase Iraagi sôja valgusel, kus USA ja NATO andsid sôja lôpul marodööridele voli laiali tassida Iraagi muuseumite kogud (vanimad inimkultuuri eksponaadid). Asemele tulid MacDonalds'id ja totaalne erastamine. Ilmselt olin liialt Naomi Klein'i môju all.

3. Mida võiks pakkuda uus aasta?

Pole sugugi nii, et maalime mida tahame. Maalida tänapäeval ühte pilti pool aastat on absurd. Pidev elutempo tôus. Klassikaline maal vôtab aega. Ja nii siis ongi, et valime mida maalida.

Uus aasta vôiks pakkuda elutempo langust, progressiideede tasast hääbumist, nii elus kui ka kunstis. Arvan, et kaasaegse kunsti kriis = inimkonna eetika kriis. Kui me seda kriisi kaasaegses kunstis siiski tunnistame, siis ei jää üle muud, kui pöörata kas vôi ajutiselt selg esteetikale. See oleks vaid nn "tööhüpotees", aga seda minu subjektiivset arvamust ei maksa eriti südamesse vôtta.

Häid saabuvaid jôule ja uut aastat!