VAADE EEMALT

VAALA AASTAVAHETUSE RUBRIIK: VAADE EEMALT

Vaal otsustas aastavahetuse lugemiseks pakkuda eemalolijate vaateid. Need on kultuurikommentaarid (vastused kolmele ühesugusele küsimusele) inimestelt, kes on asunud lühemat või pikemat aega Eestist eemal. Loodame, et leiate erksat lugemist.

» Loe edasi...

VAADE EEMALT: JAANIKA PEERNA

Jaanika Peenra peeking out from Chunghee Han's paper strip installation ..which is quite soemthing
1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

Eesti kunst tuli mulle koju kätte sel aastal rohkem kui kunagi varem. New Yorgis esindas Eesti kunsti mitmetel kunstimessidel Temnikova ja Kasela galerii, samuti kureerisin New Yorgis ise kaks näitust:
“Silence” Masters & Pelavini galeriis  TriBecas ( http://masterspelavin.com/news/2012/5/24/silence ) ning “Still Spot” Skylight’i galeriis Chelseas ( http://skylightgallerynyc.com/2012/02/opening-reception-photos-from-still-spot-exhibition/ ), kuhu kaasasin eesti kunstnike töid (Mölder, Toomik, Ole, Kask). Elasin ka kaasa Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse asutamisele New Yorgis kultuuriministri kohalolekul. Lisaks isiklike kontaktide kaudu saabunud kunstiuudised ja Eestis viibitud august, mil toimus rahvusvaheline Joonistustriennaal. Selle kõige taustal tundub, et Eesti kunst on nagu iga muu maa kunstki – on head ja kehvemat, on üllatusi, kapriise, ülendavat, aga ei miskit alandavat. Eesti kunst sulandub maailma kunsti sisse ning rääkima peaks enam konkreetsetest kunstnikest kui mingist ühtsest ollusest nimega Eesti kunst. 
Peale mitmeid vaikseid aastaid on viimasel ajal ka minu enda kui kunstniku side Eestiga tihenenud: on mitmeid näitusekutseid sinna ja ise püüan omal vaiksel moel jälle Eesti kunstnike töid siiapoole ookeani tuua läbi oma kuraatoriprojektide.

» Loe edasi...

VAADE EEMALT: MARJE TASKA


1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

Vastates kiiresti ja spontaanselt - Eesti kunst 2012 oli vitaalne ja põnev! Sellesse aastasse langes ka mu õpetaja Tõnis Vindi näitus Kumus, mis palju rõõmu tegi. Ka Mare Vindi juubelinäitused kolmes galeriis/muuseumis olid kenad. Meeldis "Kogumise kunst" - triennaal Tarbekunsti ja disainimuuseumis. Mu enda loovuse jaoks oli huvitav rahvusvaheline arhiivinäitus"React feminism#2" Kunstihoone galeriis, mille üheks avanumbriks tegin performance'i "Terad ja aganad" (lõpetasin sellise viljapeksu ja rituaalse laulu-tantsuga oma kevadnäitusel alustatud odrakülvi installatsiooni).

» Loe edasi...

VAADE EEMALT: BJÖRN KOOP

"Vaade eemalt" rubriigis saab kolmandana sõna Björn Koop Frankfurdist.

1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

See ei ole üldse kerge küsimus. Eriti täna, reede õhtul. Kaks sündmust, mis võibolla otseselt kunstimaailmas furoori ei tekitanud, kuid minu arvates esiletoomist väärivad, olid Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse asutamine ja raamatu "150 Eesti linna maailmas", ehk järg raamatule "Pintsliga tõmmatud LINNAD", ilmumine.

Põhjus ise on järgmine. Mõlemad ergutavad kunstimaailma ja toovad inimesi kunstile lähemale. Kunst ei tohiks tekitada hirmu ja mõtet, et sellest osasaamine on väga priviligeeritud ja isegi galeriisse sisenemine on suur ettevõtmine. Kunsti mõju meie elule on suurem kui arvatakse. Kunstist algab kogu majandussüsteemi ahel. Kui meil ei oleks Pariisi arhitektuuri ja Eiffeli torni, Louvre-st rääkimata, siis ei reisiks keegi sinna ja Pariis ei naudiks pooltki oma majanduslikku edu. Kõik milles on inimese ponnistust paremaks ja püüdmatumaks väljendub arhitektuuris, disainis ja kunstis. Ning need linnad, mis selle rakendamisel kõige eesrindlikumad on tõmbavad loovenergia ja kreatiivtööstuse sinna ja muutuvadki maailmapildis olulisteks, kuna tööstus vajab loovust, sest kõigel meie ümber on vorm. Heaks näiteks ongi Berliin praegu. Ning sellest ka EKA vajadus ja tema kohaloleku tähtsus linna südames. See on kool, kust tulevad inimesed, kes annavad Eestile nii füüsilise kuju kui maine, kui neil ei ole piisavalt head inspiratsiooni või töökeskkonda, siis väljendub see meie ümber tahtestahtmata hiljem. Seega, kõik mis toob ühiskonda selle mõistmisele lähemale ja loob meile esteetiliselt mugava ja kvaliteetse keskkonna, ergutab ka turiste Eestisse tulema ja muudab Eesti kuvandit. Paljuski on loodud see läbi kunstihariduse rakenduse. Alates igapäevaseks eluks vajaminevast kavalast disainist köögis, hubasest koloriidist kohvikus, majadest ja moest meie ümber, naudingut pakkuvast väljakust kuni esteetilise kunstini. 

» Loe edasi...

VAADE EEMALT: ENNO HALLEK

"Vaade eemalt" rubriigi teine kultuurikommentaar tuleb Enno Hallekilt Stockholmist.

1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

Eesti ja Rootsi kunstil on palju ühist - voolud ja trendid on enamvähem samad ja üheaegsed. Miks on siiski Rootsis nii harva Eesti kunsti näha? Rootsil on küljes see väikese riigi kompleks, st silmad on alati lahti metropolidele, aga Eesti-suguse veel väiksema maa kunsti kohtab siin haruharva. Ise püüan küll sellega jõudumööda kursis olla, arvan, Eesti kunst on huvitavas arengus.

» Loe edasi...

VAADE EEMALT: REIN TAMMIK

Rubriigi esimene kommentaar on Rein Tammikult Normandiast.

1. Kas ja kuidas Eesti kunst 2012. aastal eemalt paistis?

Sellele on lihtsam vastata mistahes eluala inimesel peale kunstniku. Olen viimasel ajal vältinud hinnanguid kaasaegsele kunstile meedias ja üldse. Kuna antud juhul pole see siiski minu isiklik initsiatiiv, siis vastan: Eesti kaasaegne kunst ei erine sisuliselt Lääne-Euroopa, Hiina, Jaapani, Korea, Vietnami, India, Ameerika ega mistahes maa kaasaegsest kunstist, ei sisu ega vormi poolest. Eesti kaasaegne kunst on maailmatasemel!?

Pariisis, iga-aastasel Salon du Carrousel du Louvre (Société Des Beaux-Arts) näitusel, umbes 1000 autorit üle maailma, vôib selles veenduda. Viimati domineeris seal kahjuks Hiina, Vietnami ja Korea maitselagedus. Olen sellest salongist loobunud.

» Loe edasi...