2005 >

TIINA TAMMETALU MAAD JA KEELED 13.06.2005

Alates 14. juunist saab Vaalas külastada Tiina Tammetalu näitust „Real Stuff. Fatherland/Mothertongue“. Mõned päevad hiljem, 17. juunil kell 17 toimus näituse "avamine".

Jaanipäeva-järgsel nädalal võivad soovijad endiselt näitust külastada, helistades ette telefonil 6810 871.

Tammetalu jätkab selle näitusega oma Eesti maastike sarja, mis esitleb kunstniku jaoks oluliste paikade hõngu. Ta näitab meile oma isiklikke pühapaiku, mälupilte kodust, mis räägivad sellest, et maa meie jalge all on osake meie identiteedist. Tammetalu maastikuks ei ole hoolikalt kombineeritud järvesilm puudesalu vahel, vaid pigem asi iseeneses: kunstnik on konkreetne ja tõstab ruutmeetri maapinda galeriiseinale. Ta ei kujuta, vaid näitab, tuues olulise maalapi näitusesaali kohale. Need tööd on lihtsad, nende mõistmiseks ei ole vaja osata maalikunsti keelt. Tammetalu maastike muld on muld, liiv on liiv ja kruus on kruus. Need pildid on liigagi lihtsad, tekitades vaatajas äratundmisrõõmu asemel pigem kummastust. See aga ongi eesmärk. Kunstnik tahab panna meid nägema maapinda, millel tavaliselt kõnnime, lasta meil süveneda sellesse, mille otsa tavaliselt kardame komistada. See on isamaa, osake meist endist ja meie identiteedist. See on real stuff
Lihtsate ja kasinate maastike kõrval eksponeerib kunstnik kümnekordses suurenduses dokumenti – e-maili, mis potsatas tema postkasti 9. märtsil, Tallinna pommitamise aastapäeval, mis on kunstnikule väga isikliku tähendusega. Lopsakas keelekasutusega tekst on värvikirev ja maaliline, korvates Tammetalu maastike askeetlikkuse. Emakeel, mida oleme usinalt koolis õppinud, paneb meid siin aga kohmetuma. Kuid ka see on meie emakeel. Ka see on real stuff.
Tammetalu küsib, millised on õiged ja valed sõnad. Miks rammus ja porine keel pakatab huumusest, annab jõudu ja paneb häbipuna asemel hoopis itsitama. Et varjata oma naeru, pöörame pilgu maha. Maas on aga muld, liiv ja kruus. Seal ei ole reegleid ega tabusid.
Eile nägin ma Eestimaad, ütleb Tiina Tammetalu.

Näitus on avatud 22. juunini.

Lisainfo:
Ellu Maar
Vaal galerii
6810 871

Loe Johannes Saare artiklit Eesti Päevalehes
Loe Riin Kübarsepa artiklit Sirbis