2013

LAURENTSIUSE EDUKAS KURAATORIPROOV 15.03.2013

Korporatiivne, kammerlik, perekondlik – misiganes tunnustavaid sõnu võis neljapäeva õhtul kuulda! Ikka siinsamas, Laurentsiuse kureeritud rühmanäituse avamisel.

Kõigepealt perekondlik, selle vaimu tõid hooga sisse Laurentsiuse lapsed, kes sagisid saalis rõõmsalt ringi. Otse perekonna keskelt kammerlikkuseni viis meeled Laurentsiuse õde Kristiina Talen, kes mängis vioolal Itaalia 18. sajandi barokkmuusikat. Repertuaari valikul oli ta lähtunud barokist, saades inspiratsiooni venna maaliloomingust, kus tõepoolest ei ole toretsev vormimäng see peidus pool.

Korporatiivne, see tulenes rühmanäituse formaadist, sel näitusel kokku saanud seltskonnast, keda seob klassikalise maalikunsti tõlgendamine. Keda võinuks siia veel kaasata, klassika kaevul käimine on ju paljude kirg? Mõned nimed ringlesid, noorematest Marta Stratskas, vanematest Olev Maran. Teada oli, et samu mõtteid kandis ka Laurentsius, aga erinevatel (põhiliselt kunstivälistel) põhjustel tuli nendest kutsetest loobuda ning valik keskendus kuue kunstniku loomingule.

Ent kuidas siis jäi põhisõnumiga – hommage klassikale? Tundub, et sõnum on väärikalt esitatud. Laurentsius on ka selles, olgugi uues rollis olnud loomupäraselt põhjalik.