2013

RAHU VÕIMATUSEST, PATEETILISELT 28.02.2013


Agur Kruusing
on näitusega „Igavene rahuriik“ loonud taotluslikult paatosliku ruumi. Kunstnik selgitab: „Tegin kõik, et stseen mõjuks ülipateetiliselt. Pateetiline on pealkiri, muusika, stseenid. Tundus lihtsalt, et nii oleks õige. Alati on seesmine kompass see, mida tuleb usaldada.“

1990ndate keskpaigas abstraktse maalijana alustanud ning hiljem (hüper)realistliku pildikeele leidnud Kruusing on viimastel aastatel keskendunud arvutigraafikale. Nii ka käesoleval näitusel. Pildikeskse kunstihariduse pagasiga kunstnik tunnistab, et kardab ruumi või pigem viimasega n-ö hakkama saamist, kuid enda väljapääsmatusse olukorda sundimine motiveerib keerulist keskkonda ära lahendama.

Vaala avatuses ja avaruses toimib Kruusingu installatsioon "suure", eepilise loona, mis ometi jätab ruumi irooniliseks tõlgitsemiseks. Nii võib näituseruumis kulgev objektidevaheline võitlus mõjuda igavikulise teemakäsitlusena, aga ka konteksti ülivõrdestamisest tulenevalt kutsuda esile (mõru) muige. Seda enam, et autor on otsustanud jätta tähenduseloome kogejale-vaatajale, loobudes näitusetekstist, pressikirjutisest ning väljapanekut saatvatest siltidest. Ta põhjendab tekstilist askeetlikkust sihiga teha töid nii, et vaataja saaks info kätte ennekõike visuaalse elamuse kaudu. Kirjalik vahendus või selgitus on konteksti avamisel sageli vältimatu, kuid ei oleks Kruusingu sõnul konkreetse näituse puhul pakkunud lisaväärtust.

Kunstnik märgib, et tegeleb peamiselt tehnikaga, mis endale põnevam ning milles konkreetne eesmärk on paremini vormistatav. Samal ajal tehnikat kaasaegse kunsti kontekstis ebaoluliseks nimetav Kruusing rõhutab, et substantsiaalne on pigem täpne, eesmärgipärane teostus. „See kas kõnetab või ei kõneta. Kui kõnetab, on kõik korras, ja kui ei, siis ei ole ta sinu jaoks tehtud. Peaasi, et inimene ei läheks näitusele kindla teadmisega, mis on kunst. Siis on kõik läbi.“ Kaasaegse kunsti olulisimaks rolliks peab kunstnik asjadele teistsuguse, uue vaatenurga andmist. Tuttavad objektid ei pruugi esineda harjumuspärastes kontekstides või rollides. Kruusingu sõnul on kunst kogu aeg reaktsioon, mitte sada protsenti fikseeritud, raamides olev.

Näituse süžeest kõneleb autor järgmist: „Võitluseidee tekkis protsessi käigus, tegelikult hoopis lähtuvalt Darwinist. Mitte et Darwin sellest rääkinud oleks, aga kui vaadata, mida inimesed soovivad – peaasi et maailmas oleks rahu. See on aga ainukene asi, mida ei saa saavutada. See ei ole võimalik. Liikide vahel käib ju kogu aeg bakteritasandil mingisugune nahistamine. Sellisel juhul peaksime jõudma järele kahisevale pildile, mida me telekast näeme, kui saated lõppevad. Kui me sinna jõuame ja vaatame, et seal ka ühtegi elanikku ei ole või need maha notime - siis, siis tuleb igavene rahuriik.“

Agur Kruusingul on alates 1995. aastast olnud Vaal galeriis viis isikunäitust.

Näitus „Igavene rahuriik“ on avatud 9. märtsini.

Kirjutas Liina Rajaveer.

Vaal galerii 
+372 6810 871 
+372 5302 8766 
www.vaal.ee