2006

LAHKUS WELLO UUSKYLA 9.11.2006

Raske haiguse järel lahkus Wello Uuskyla,  paljude Eesti kunstisõprade ja meiegi galerii hea kaaslane Rootsi läänerannikult.  Wello oli erialalt arhitekt, kelle pärand alles ootab kodumaal tutvustamist, meid viis aga kokku hoopis tema teine kirg – kunst, täpsemalt pagulaskunst ja selle jäljed võõrsil. Eriline suhe oli tal Eerik Haameriga, kellega nad oli Göteboris aastaid vastastikku innustavas kultuuridialoogis ning kelle loomingu tutvustamisel pärast meistri lahkumist 1994 kujunes Wellost väsimatu teejuht, infoallikas, kirjastaja.

Wello oli kunstiga ka ise sina peal. Tõime temalt mitu maali näituse jaoks, mis kajastab rahvusvärvide kasutamist Eesti kunstis. Kahjuks algab see rändnäitus alles tuleval aastal, nii et killuke Wello oma loomingut tuleb esile alles in memoriam.
Jäägugi seda järelehüüet illustreerima Wello maal “Otsas kui on elupäevad” aastast 1992. Tema enda kirjelduse järgi kujutab see “EÜS-i seltsivenna matust. Sadas paduvihma, kandsime kirstu kabelist nagu ikka, laulsime leinalaulu, haua äärel jutlustas Eduard Kägi (matemaatik, füüsik, kaugesõidu kapten ja teoloog peale pensioneerumist).”