2006

VALDEMAR VÄLI MAALINÄITUS KIHNU MUUSEUMIS 29.05.2006



3. juunil
avas Vaal galerii Kihnu muuseumis Valdemar Väli (s. 1909) maalinäituse “TAASAVASTADES KIHNUT”. Välja on pandud 1950ndatel aastatel Kihnu saarele tehtud loominguliste komandeeringute käigus valminud tööd, mis kujutavad saareelanike peamisi elutahke ning ka kihnulasi endid.

Maalikunstnik Valdemar Väli sündis Läänemaal pottsepa perekonnas. Tema kunstiharidustee algas Tallinna erakunstistuudiotes, jätkus 1938 Pallases Ado Vabbe maaliateljees ning lõppes 1943 Kõrgemate Kujutava Kunstide Kursustega. Tugevamateks põhialadeks kujunesid maastikumaal ja portree. Alates esmakordsest osalemisest Pallase õpilastööde näitusel 1938. aastal võis Väli maalides mõnda aega tunda vaimustust impressionistide kaasaegsete järgijate suhtes. 1950ndate alguseks ta nendest sugemetest eemaldub, sisse tuleb realistlik hoiak, mis on jätkunud kogu järgneva loomingu vältel.
“Kihnu saarel on oma eripära, oma välise ja sisemise maailmaga”, on Väli oma emotsioone kirjeldanud. Kuni 1951. aastani olid vaid mõned kunstnikud käinud seal maalimas. Tol ajal sai saartele sõita vaid erilubadega, mida väljastas piirivalve Kunstnike Liidu loomingulise komandeeringuna. Kihnu minekuks aga ei olnud luba vaja ja seepärast oli sinnasõit hõlpsam. Iseasi oli leida transport mandrilt saarele, kuid alati oli Pärnu sadamas mõni Kihnu kalur, kellega sõidu osas kokkuleppele sai.
Kihnus huvitus Väli maastikumaalimise kõrval ka sealsete inimeste ja nende kommete kujutamisest – ta leidis neis olevat teatud romantikat. “Kihnus Väli otsekui taasavastas enda jaoks maastikužanri ja etüüdi kui omaette maalieesmärgi”, on kunstiteadlane Mai Levin iseloomustuseks öelnud.
Kalurielu kujutamine realistlikus eesti kunstis oli omaette etapina populaarne 1930ndate teisest poolest kuni 1960ndateni aastateni välja. Kihnu saare puhul oli tollal tegu omanäolise kogukonnaga, kus oli tavaks, et mees käis merel, puhastas ja parandas võrke, naise hooleks aga jäi kogu muu töö, mis majapidamises teha tuli. Väli maalis merelt tulevaid ja sadamas askeldavaid kalureid, nende kakuamipaate, võrke, tuulest ja päikesest parkunud käsi ja tõsiseid nägusid.
Kihnu noorikute suursugune kõnnak, punase-kollasetriibuline seelik koos valgete sukkade ja punaste pastlapaeltega avaldasid muljet ning andsid ainest mitmete portreede maalimiseks. Valmis praegu KUMU ekspositsioonis olev “Alma Oade portree” – Lemsi külast pärit neiu, keda Väli nimetas kõige kihnulikumaks kihnlannaks. Kaunid rahvariietes “Kihnu neiu” ja “Kihnu pruut tanuga” on mõlemad näitusele välja pandud.
Vaal galerii koostas näituse Tartu Kunstimuuseumi, K. Pätsi Vabaõhukooli ja erakogude põhjal.
Näius jääb avatuks 31. augustini.

Marion Tupits    

Lisainfo:
Vaal galerii
6810 871
galerii@vaal.ee