2006

DEFINEERI NOOR EESTI KUNST! 10.05.2006

Reedel, 19. mail kell 18 diskussioon: Kes tellib kunsti?
Räägivad Raoul Kurvitz, Anders Härm jt.


Kui näituse “SEX” pressitekstis tegin avangu rea küsimustega nagu kas noor Eesti kunst on seksikas, kas seksikus on määrav kriteerium ja kas Eesti kunstielus liigub piisavalt raha, siis neile võrdlemisi pragmaatilistele ning tähelepanu tõmbavatele küsimustele lisandub rida hoopis fundamentaalsemaid küsimuseasetusi. Loomulikult ei ole asi vaid seksikuses ehk müüdavuses ega silmatorkavuses.

Seks kui kujund pakub ohtralt tõlkevõimalusi. Rääkida võime ka sotsiaalsele lähenemisele sekundeerivast metafüüsilisest ning tunnetuslikust kunstist. Peale avamist on näitus meie ees oma tegelikul valmiskujul ja kui saalis ringi uidata ning töisse süveneda, ilmneb mitmete tööde juures märksa mõtlikum külg.
SEX on noorte kunstnike grupinäitus, mille osalejate seast leiate nö tavaliste kunstnike seas ka tegelasi teistest valdkondadest. Seal on moekunstnik Reet Aus, seal on näitleja ning kirjanik Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Erki Laur, seal on arhitekt Veronika Valk, seal on filosoof Erkki Luuk, režissöör Marianne Kõrver, tantsija-koreograaf Essenson ja isegi üks molekulaarbioloog.

Töödest lähemalt

Vahest kõige enam esteetikale ja visuaalsusele toetuvad tööd SEXil on Tanja Muravskaja "Gourmet" ja Erki Lauri "Auto". Kui Muravskaja esindab nn puhast esteetilist laksu, siis Erki Lauri seksika ameerika auto esiistmel näeme justkui koolnut, mille läbi kohtuvad mustvalgetes värvides ning morbiidse alatooniga fotos Eros ja Thanatos.
Mihkel Kleis on teemale lähenenud mõtlikus vaikelu-videos "Theme Noir" - öine teema koduses küünlavalguses. Võibolla päevilt, mil elekter ei soojenda ega valgusta.
Tartu intellektuaal ja mõtleja Erkki Luuk on esindatud eheda dadaistliku tööga "Pomm".
Seevastu kolmas fotograaf näitusel, Anu Vahtra, vormistas SEXile humoorika "100 Square Metersi", milles 100 ruutmeetrit sümboliseerivad ruute kabelaual. Vahtra fotoseerial pingutavad üheksa kabemeistrit ajumuskleid. Kabet võib aga pidada kõige ebaseksikamaks spordialaks maailmas.
Raul Keller, kes kujundas näituse embleemi, projitseerib galerii aknale ennast piitsutava animeeritud SEXi logo, mille taustaks mängib Velvet Undergroundi muusika. Kelleri enesepiitsutaja on nn Näljase Silma sümboliseerijaks ehk teisisõnu tarbimisühiskonna prototüübiks. Meie ühiskonnas toimiv ihade tootmine on võrdväärne mõnu jahtijate vanglaga.
Sarnases võtmes topeltvideo käib välja Andres Tenusaar. Tema töö "Entertainment.com" kujutab igavesti mõnukangile vajutavat hiirt, mis toob meelde hiirtel katsetatud eksperimendi. Hiire puuri paigaldati kaks kangi, millest ühele vajutades sai hiir süüa ning teisele vajutades kerge elektrilöögi, mida katsealune tajus mõnuaistinguna. Vaene loom jäi oma surmani kindlaks mõnukangile. Kui palju erineb selline hiir inimesest?
Birgit Krullo ja tema abiliste töö "Via Open Air" on vormilt take away audio guide ehk töö, mille galerii külastaja enesega koju või CD-pleierisse kaasa võib võtta. Heliformaadis tööga antakse mõista, et heli on ülemuslik pildilise kunsti ees. Kuulake lähemalt.
Norra noorkunstnik Björn Kowalski-Hansen on SEXil esindatud näituse teemaga kõige lõdvemalt seotud installatsioniga. "Unknown Artist" avab end vaid neile, kes asetavad nõela plaadile...
ESTO TV nimelise sotsiaalse skulptuuriga tuntuks saanud Rain Tolk näitab installatsiooni nimega "Misjonär". Kas Eesti inimeste elukäsitluses ongi kõik nii lihtlabane, vaid kätekõverduse banaalsuses roiskuv aelemine? "Misjonärile" annab lisadimensiooni Kunsti Kantsi ees kaloreid kaotav kuraator.
Teravmeelse üllatajana on skulptor Rene Reinumäe voolinud eksponaadi "Virve", mis on julgeid märgilisi liugusid laskev aiaskulptuuri paroodia Eduard Wiiralti kuulsa graafilise lehe, putode ja transseksuaalsuse teemadel. "Virve" on kommentaar väikekodanliku ja rahvusliku kesktee naeruväärsusele.
Ki wa lakooniline bänner "Schneller, Helga, schneller" on rida taaveti tähe modifikatsioone - mees ja naisalget kujutavate kolmnurkade tants skandeerivatele ergutushüüetele.
Katrin Essenson ja Veronika Valk pakuvad oma installatsioonidega vahetut kogemust. Valgu totaalne voodi "Rammuni" on lihtsuse häll. Pikuta ja süvene kunsti. Samas vihjab "Rammuni" arhitekt Leo Lapini artiklile, kus vanameister võrdles arhitekti tühipalja prostituudiga, kes vaid tellija käsku täidab. Kas selline suhtumine pole mitte lühinägelik?
Essensoni "Karaoke" läheneb näituse teemale väga otse. Ei mingeid mitmetimõistetavusi või kui, siis õige pisut sooja irooniat. Laulame koos!
Ka Reet Ausi ja Jaan-Olle Andressoo koostöös valminud interaktiiivne skeem on ood lihtsusele ja selgusele. Kiretus keeles seksakti kirjeldus annab mõista, kuidas asjad tegelikult on.
Oma tööd "Püha perekond. Fundamentaalne üldplaan" kirjeldavad Marianne Kõrver ja Taavi Eelmaa järgnevalt: "Tahtsime vaadata seksuaalset lahinguvälja ilma igasuguse õigustuse ja eesmärgi üllusele viitava positiivsuseta. Intelligentse disaini leksikast laenatud pealkirja teise poolega viitame liigi ellujäämiseks vajatava pisima üksuse – perekonna - fašistlikule ülesehitusele. Mudel, kus kaks vabatahtlikult ühinevad kolmanda vastu, omavahel pidevalt pooli vahetades. Ühtlasi on see mudel üle kantav ka inimese seksuaalsele valikuprintsiibile. Ehk siis, inimliik koosneb kolmiküksustest, väikestest seksuaalsetest sepikodadest, mida hoiab töös kolmese grupi vahel toimuv tõmbumine ja tõukumine."

Näituse ühiskonnaga suhestumisele ja Eesti kunstimaailma sisekülgedele pööratakse kõrgendatud tähelepanu 19. mail toimuval diskussiooniõhtul VAAL galeriis kell 18, kui kunstnik Raoul Kurvitz esitab küsimusi Kunstihoone kuraatorile Anders Härmile.

SEX on esimene näitus VAAL Galerii poolt algatatud noortele kunstnikele mõeldud näitusteseerias, mis toimub kord aastas.

Näitus jääb avatuks 20. maini.

SEX kuraator
Andres Lõo
9. mai, 2006
Tallinnas

Loe pressiteadet