Autor: 01. Tomasberg, Balder (1897-1919) Mõõdud: vm 36 x 54
Teos: Põhja-Eesti maastik (1917) Kategooria: 2020 kevadoksjon
Tehnika: akvarell, paber
Alghind: 1500.00 EUR Lõpphind: 1500.00 EUR
Signatuur all vasakul. Motiiv pärineb kunstniku kodulinnast Paldiskist või selle lähedalt, kus kunstnik sageli maalis. Balder Tomasbergi loometee jäi lühikeseks, ta langes Vabadussõjas 21-aastaselt. Eduard Wiiralt, tema kaaslane Kunsttööstuskoolis ja rindel, on langenut joonistanud. Nagu Wiiraltile, on temalegi mõju avaldanud Nikolai Triik, ent temagi leidis kiiresti oma teema ja käekirja. Selleks oli unistuslik-sümbolistlik maastik, mille mõjus suurt osa etendasid värv - enamasti tumedavõitu, n-ö õhtune gamma - ning joonte ja vormide rütmid. Tema esinemine 1916. aastal Eesti Kunstiseltsi näitusel pani temast kõnelema kui ühest paljutõotavamast andest Oskar Kallise kõrval. Ta oli üks Noorte Kujurite Ühingu Vikerla asutajaid 1917. aastal. Sinna kuulusid peale nende veel Roman Espenberg-Haavamägi, Aleksander Mülber, Välko (Alfred) Tuul, Aleksander Krims-Radava. Kuid nende tegevus kestis vaid 1918. aastani, sest 1917 ja 1918 surid Kallis ja Tuul, langes Tomasberg, 1921. aastal siirdus Pariisi Mülber. Tolleaegsetest noortest talentidest suri 1918. aastal ka Aleksander Uurits, 1919. aastal langes Vabadussõjas Herbert Lukk. Tomasbergi pole unustatud. Temast on kirjutanud Alfred Vaga (1923), Evi Pihlak (1967), tema töid on eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumi näitustel "Juugendstiil eesti kunstis" (1975) ja "Eesti akvarell" (1976/77) ja Tartu Kunstimuuseumi näitusel, mis oli pühendatud Vikerlale (2008). Tema 100. sünniaastapäeva puhul 1997. aastal koostas tema töödest näituse Kristjan Raua Majamuuseumis ja kirjutas "Sirbis" Maire Toom. Balder Tomasbergi kunst oli unistav, ent võis seejuures olla üpris jõuline; ilmekas näide on Tartu Kunstimuuseumi söejoonistus "Heroiline maastik" (1916). Ka käesolev töö, mis ei ole lihtsalt natuurist tehtud etüüd, vaid läbimõeldud kompositsioon, selgunud ning oma vormi leidnud visioon, on suurejooneline. Kunstnikku on paelunud poolsaarel kuhjuvad kivilahmakad, motiivi põhjamaine hingus. Tema looming tervikuna näitab, et akvarell ei tarvitse olla õrn ja hajuv, vaid võib olla jõuliselt ekspressiivne.