Avaleht

PEETER LAURITS "CODEX NATURALIS" 22.09.2015

Peeter Laurits

Peeter Laurits "Nulla dies sine linea" (2015)

























Näituse avamine on teisipäeval, 29. septembril kell 20.
Näitus on avatud 29. septembrist kuni 31. oktoobrini.

Avamisel pakub muusikalist elamust postmuistne rühmitus Eeter, kes elektroonika, hääle ja klaveri abil tekivad eeterlike maailmu. Bändi kuuluvad Anna Hints, Marja-Liisa Plats ja Ann Reimann.

Avamissündmus on osaks Tallinna Teisipäeva programmist.

Näitusel olevate teostega saate tutvuda siin.

SCROLL DOWN FOR ENGLISH

"Codex naturalise" väljapanek juhatab meid mitmiktajuliste nägemuste tsooni, mida vormib maagilise sõna metsik esteetika. See on see tsoon, kus vormi mõlemad pooled, teadvus ja mitteteadvus, oma koonud kokku panevad.

Mõnikord teadvus purskab, siis juhtub asju: süngeid, isevärki, inspireerivaid. Keegi ei tea, mis või kus on teadvus. Teadvusest on raske kõnelda, sest tõenäoliselt elame me selle sees. Vahel tundub, et teadvuse mudeliks sobib kõige paremini muster või kiri. Teadvust kisub mustrite poole. Hüva muster on teadvuse jaoks justkui peibutussööt.

Metsarahvale on teadvuse mudeliks mets, veerahvale jõed-järved, küberrahvastele mikroskeemid ja nanopilved. Usun, et teadvuse teke on tundmatul viisil seotud metsiku esteetikaga – looduslike mustritega, mis mõjuvad otse seljaajju, tekitades inimeses ebatavalisi aistinguid.
 

Metsas kõndijale valmistavad äratundmisrõõmu pärismaised tootemsambad – üraskite kaeverdatud puutüved. Need on Ips typographus’e ja Hylesinus fraxini poolt loodud pühad skriptooriumid. Carl Linne ristis kuuse-kooreüraski “omaette kirjutajaks” – Ips typographus. See kiri mõjub, kuigi selle kirja lugemine eeldab spetsiifilist (naasugust) teadvuse seisundit. Niisuguse ehk tavalise seisundiga pole taolise kirja puhul midagi peale hakata. Üks on käesolev, teine väesolev kirjamärk. Üraskite järatud puu on iidne šamaanisau, ürgne mälupulk, mis on pistetud maa porti.
 
"Codex naturalis" on multidistsiplinaarne koostööprotsess, mis sünnib Peeter Lauritsa, Valdur Mikita, Märt-Matis Lille, Mart Andersoni, Hendrik Relve, Kaljo Voolma, Margus Oti, Taavi Miisu Varmi, Rein ja Rosita Raua, ansambli "Eeter", Henri Laupmaa, Jaan Tootseni, Joosep Matjuse, Karlo Funki ja Tiina Määrmanni diskussioonides ja ühistes esinemistes. Kaasautorite loetelu ei ole mõistagi ammendav.
 
Peeter Laurits on rikastanud fotograafilisi väljendusvahendeid ning avardanud foto rolli Eesti kultuuriruumis. Lauritsa näitustegeograafia on lai, tema isiknäitused on toimunud Londonis, Berliinis, Moskvas, Skandinaavias ja Lõuna-Koreas. Ta töid on omandanud mitmed muuseumid ja erakollektsioonid, avalikku ruumi on tellitud suuremõõtmelisi pannoosid.
 
Näitus kuulub Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi.
 

The exhibition is open from September 29th to October 31st.
 
The exhibition “Codex naturalis” guides us into the realm of multi-perceptional visions, which shapes the magic words “wild aesthetics”. It is a realm, in which both sides of form – consciousness and unconsciousness – are rubbing their noses together.
 
Occasionally consciousness erupts, and then things happen: grim, bizarre, inspiring. No one knows what or who consciousness is. Consciousness is difficult to speak of, since we most likely live within it. It sometimes seems that a pattern or a script is the best-suited model for consciousness. Consciousness is tugged towards patterns. A fine pattern is almost like bait for consciousness.
 
For forest-people, the forest itself is a model of consciousness; for water-people, it is the rivers and lakes; for cyber-peoples, it is integrated circuits and Nano-clouds. I believe that in some unknown way, the development of consciousness is connected to wild aesthetics – to natural patterns that have a direct effect on the spinal cord, causing unusual intuitions in human beings.
 
Walking through the forest, one feels a joyful spark of recognition at the sight of native totem poles – tree trunks engraved by bark beetles. These are sacred scriptoriums created by Ips typographus and Hylesinus fraxini. Carl Linnaeus dubbed pine bark beetles “self-writers” – Ips typographus. The writing influences us, although reading it requires a specific (“that”) state of consciousness. It’s impossible to make anything out of such writing when one is occupying an ordinary (“this”) state of consciousness. One is the lettering “at hand”, the other the lettering “at potency”. A tree gnawed upon by bark beetles is an ancient shaman’s staff; a primeval memory-stick plugged into the world’s port.
 
“Codex naturalis” is a multi-disciplinary collaborative process surfacing as a result of discussions and co-presentations by Peeter Laurits, Valdur Mikita, Märt-Matis Lill, Mart Anderson, Hendrik Relve, Kaljo Voolma, Margus Ott, Taavi “Miisu” Varm, Rein and Rosita Raud, musical ensemble “Eeter”, Henri Laupmaa, Jaan Tootsen, Joosep Matjus, Karlo Funk, and Tiina Määrmann. This list of co-authors naturally isn’t comprehensive.
 
Peeter Laurits has enriched the tools for photographic expression and broadened the role of the photograph in the Estonian cultural space. The geographic spectrum of Laurits’ exhibitions is wide: his solo displays have been installed in London, Berlin, Moscow, Scandinavia, and South Korea. His works have been acquired by many private collections and museums.
 
The exhibition is included in the satellite programme of Tallinn Photomonth.
 
Press release was written by Peeter Laurits & Valdur Mikita.
 

Vaal galerii 
6810 871 
5302 8766 
galerii@vaal.ee